Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.
Uuringut rahastab Sotsiaalministeerium.

Miks uuringut läbi viiakse?

Uuring keskendub tervishoiusüsteemi vaatest kõige olulisemale COVID-19 haigestunute grupile – haiglaravi (sh intensiivravi) vajanud patsientidele.

Uuringu käigus kirjeldatakse 2020. aastal Eestis haiglaravil olnud COVID-19 patsientide ravitulemusi ja selgitatakse välja halvema haiguskulu riskifaktorid. Hinnatakse rakendatud ravivõtete variaabelsust Eestis ning vastavust ravistandarditele. Analüüsitakse COVID-19 haigete immuunvastust nii haiglasoleku ajal kui ka hilisemas perioodis ning püüatakse selgitada immuunvastuse kujunemise ja püsimise ajalise dünaamika Eesti kohordil. Geneetilised uuringud aitavad selgitada, millised on Eesti populatsiooni pärilikud riskifaktorid COVID-19 haigestumiseks.

Uuringul on kolm põhieesmärki:

1. Analüüsida COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute tervisega seonduvaid eripärasid (sugu, vanus, kaasuvad haigused sh varasem vähidiagnoos, veregrupp, genotüüp, tervisekäitumine sh suitsetamine, ravimite tarvitamine ning ravile reageerimine), mis võiksid tulevikus olla abiks sobivamate COVID-19 haiguse raviskeemide väljapakkumisel ning riskirühmade määratlemisel.

2. Selgitada COVID-19 haigestumisest tingitud võimalike immunoloogiliste prognostiliste markerite olemasolu ning hinnata sellise teadmise praktilist väärtust raviplaani koostamiseks Eesti haigetel.

3. Välja töötada meetod COVID-19 haiguse läbi põdenute plasma kasutamiseks Eesti haigetel.

Uuringu käigus leitakse vastused järgmistele küsimustele:

Missugused epidemioloogilised ja kliinilised tegurid iseloomustavad erineva raskusastmega COVID-19 nakkuse tõttu hospitaliseeritud Eesti patsiente?
Kas ja millised põletikulised markerid ja rakulise immuunsuse komponendid ning geneetilised faktorid määravad haiguse raske kulu?
Kuidas muutub COVID-19 haiguse läbipõdenute tervislik seisund, füüsiline võimekus ja immuunvastus 12 kuu jooksul peale haiglaravi?
Kas COVID-19 haiguse läbipõdenute vereplasma kasutamine vähendab intensiivravi vajadust suure riskiga patsientidel?

Kes kuuluvad uuringu meeskonda? 

Uuringus on esindatud Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini, epidemioloogia ja statistika, immunoloogia, viroloogia ja geneetika alane kompetents koostöös Eesti haiglatega (Tartu Ülikooli Kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla, Viljandi Haigla, Rakvere Haigla, Kuressaare Haigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Virumaa Keskhaigla, Pärnu Haigla), kus COVID-19 patsiente raviti.

 

Uuringu vastutav uurija on Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja, Tartu Ülikooli ja  Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja prof Joel Starkopf.

 

Kuidas uuringut läbi viiakse?

Uuring viiakse läbi 3 alauuringuna.

Alauuring 1: COVID-19 haigusega hospitaliseeritud patsientide epidemioloogiline uuring
Uuring käsitleb Eesti haiglates 2020. a jooksul ravitud COVID-19 haigeid. Uuritavateks on RT-PCR-teel kinnitatud COVID-19 viirusinfektsiooniga haiged.

 Kersti Pärna

Tartu Ülikool

 Anne Kallaste

Tartu Ülikool

 Pilleriin Soodla

Tartu Ülikool,
Tartu Ülikooli Kliinikum

Alauuring 2: COVID-19 haigete jälgimisuuring
Terviseseisundi hindamine, haigusest paranemine, WP1, 2. Hinnatakse haiguse paranemisperioodi kulgu hospitaliseeritutel ning ambulatoorset või kodust ravi saanutel 3., 6. ja 12. kuul peale akuutset infektsiooni; võrreldakse intensiiv- ja tavahaiglaravi patsientide paranemist.

Pärt Peterson

Tartu Ülikool

Margus Lember

Tartu Ülikool,
Tartu Ülikooli Kliinikum

Lili Azin Milani

Tartu Ülikool

 Kai Kisand

Tartu Ülikool

Kalle Kisand

Tartu Ülikool

 Anne Kallaste

Tartu Ülikooli Kliinikum


Alauuring 3
: COVID-19 infektsioonist paranenud inimeste plasma kasutamine COVID-19 raske infektsiooni ravis
Doonorite värbamine ja plasmaferees, WP 7. COVID-19 nakkusest paranenute plasma kasutamiseks leitakse doonorid, kellel plasma loovutamise hetkeks on viimastest COVID-19 haigusnähtudest möödunud vähemalt 2 nädalat.

     
 Juri Karjagin

Tartu Ülikool,
Tartu Ülikooli Kliinikum

Ain Kaare

Tartu Ülikooli Kliinikum

 Andres Merits

Tartu Ülikool