Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.
Uuringut rahastab Eesti Vabariigi Valitsus.

Miks uuringut läbi viiakse? 

KoroSero-EST-1 uuringus on leitud, et 80% SARS-CoV-2 seropositiivsetest põdesid haigust asümptomaatiliselt. Need isikud moodustavad SARS-CoV-2 nakkuse ja leviku mõistmise seisukohalt olulise rühma, kuna seni on ebaselge, miks nakatumine kulgeb osadel isikutel märkamatult. Seetõttu on oluline uurida, kas asümptomaatilistel isikutel on kujunenud immuunmälu antikehade ja T-rakulise immuunsuse osas ning võrrelda seda kergelt ja raskelt COVID-19 põdenud haigetega, ning selgitada, kas erineval raskustasemel haigust põdenud  isikute põletikuliste markerite tasemed on omavahel erinevad. Lisaks on oluline selgitada, kas nende isikute geneetiline taust on erinev.

Uuringu jooksul kogutud andmed omavad teaduslikku väärtust ja annavad informatsiooni, kuidas tekib ja kui kaua püsib humoraalne ja rakuline immuunmälu SARS-CoV-2 vastu ning milline on selle seos haiguses oluliste põletikuliste markeritega. Ka annab uuring infot, kas kergekujuliselt ja/või asümptomaatiliselt põdevad isikud on oma geneetlise tausta osas erinevad tavapopulatsioonist.

Kuidas uuringut läbi viiakse?

Uurimistöö eesmärk on leida ja kirjeldada pikaaegse immuunmälu olemasolu ja uurida geneetilisi faktoreid SARS-CoV-2 seropositiivsete hulgas, kes on põdenud COVID-19 haigust kergelt või asümptomaatiliselt. Lisaks on eesmärk määrata nende isikute põletikuliste markerite tasemed, et leida erinevusi tavapopulatsioonist.

Selleks selgitatakse välja, kas KoroSero-EST-1 uuringu raames tuvastatud SARS-CoV-2 vastaste antikehade suhtes positiivsetel isikutel on:

1. spetsiifilist T-rakulist immuunvastust;
2. muutusi peamistes immuunrakkude alatüüpides;
3. püsivad antikehad SARS-CoV-2 valkude vastu;
4. püsivaid muutusi põletikuliste markerite tasemetes;
5. erinevusi geneetilises taustas.

Uuringus osalejad annavad kokkulepitud ajal oma perearstikeskuses veenivereanalüüsid. Kogutud veenivereanalüüsidest:

• määratakse SYNLAB Eesti OÜ laboris SARS-CoV-2 IgM ja IgG tüüpi antikehad;
• tehakse täiendavad immunoloogilised analüüsid Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarpatoloogia laboris;
• viiakse läbi geneetilised uuringud Tartu Ülikooli genoomika instituudis, et selgitada välja erinevused uuritavate DNA-s.

Kes satuvad valimisse?

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringusse kutsutakse Kuressaare ja Järveotsa Perearstikeskuse nimistutest KoroSero-EST-1 uuringus tuvastatud 73 seropositiivset uuritavat ja nende vanusele ning soole sobitatud seronegatiivsed kontrollid (n=146). Uuritavaid kutsuvad uuringusse nende enda perearstikeskuse töötajad.

Uuringu kulgemise ülevaade

Andmed seisuga 28.12.2020.
* analüüsitud vereproovide andmed seisuga 21.12.2020

Kes kuuluvad uuringu meeskonda?

KoroSero-EST-1 järeluuringut juhivad dr Piia Jõgi (Tartu Ülikooli lastenakkushaiguste assistent ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria alal) ja prof Pärt Peterson (Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor ja biomeditsiini osakonna juhataja). Uuringumeeskonda kuuluvad uuringukeskuste perearstid Järveotsa ja Kuressaare Perearstikeskustest ning teadlased Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudist, genoomika instituudist, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, kliinilise meditsiini instituudist ja spetsialistid SYNLAB Eestist.

 

Piia Jõgi Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum	Pärt Peterson Tartu Ülikool	Kai Kisand Tartu Ülikool
Lili Azin Milani Tartu Ülikool	Irja Lutsar Tartu Ülikool	Katrin Kaarna Tartu Ülikool
Paul Naaber SYNLAB Eesti OÜ	Liis Haljasmägi Tartu Ülikool	Liina Tserel Tartu Ülikool
Karolin Toompere Tartu Ülikool	Freddy Lättekivi Tartu Ülikooli Kliinikum	Diana Ingerainen Järveotsa Perearstikeskus
Mari Soots Kuressaare Perearstikeskus	Reedik Mägi Tartu Ülikool