Terviselehes ilmus 02.10.2018 järgmine Jaan Lukase artikkel.

Katrin Kaarna: Meie konsortsium soovib arstide kliinilise teadustöö võimalikult tulemuslikuks muuta.

Arstid ja meditsiiniteadlased vajavad selleks, et lisaks igapäevasele ravitööle teha rahvusvaheliselt tunnustatud kliinilist teadustööd, tugevat infrastruktuuri ja koostööpartnereid. Üheks selliseks tugistruktuuriks on konsortsium Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus, mille tegevjuht Katrin Kaarna andis lahkesti intervjuu Terviselehele.

Usutluses oli juttu ka praktilisest arstitööst ja pidevast vajadusest uute teadmiste ja kogemuste järele.

Teadusüksus, mida juhite, on üks näide Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Eesti Maaülikooli koostööst. Kuidas see täpsemalt teoks sai?

„Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus on konsortsium,  mille moodustasid Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ning Eesti Maaülikool 2010. aastal. Keskus on riikliku teekaardi objekt nagu ka näiteks Geenivaramu.„

Mõiste siirdemeditsiin viib mõtted mõne organi-neeru, maksa või kopsu siirdamisele?

„Meie puhul on tegemist teadmiste siirdamisega. Esmalt uurivad teadlased laborites midagi olulist – näiteks haiguste tekke põhjusi. Leides need põhjused, tekib vajadus haiguse kohta veelgi rohkem teada saada.  Kujuneb tarvidus teadmiste baasil paremaid ravimeid välja töötada. Laboris kogutud teadmiste järgmine etapp on sageli loomkatsed, millele järgnevad siirdemeditsiinilised katsed ja kliinilised teadusuuringud. Kõigi osapoolte laiem lõpphuvi on kahtlemata inimese tervis. Soovime kaasa aidata sellele, et arstide töö saaks olla veelgi tulemuslikum ning toimiks infrastruktuur, mis soodustaks ravitöö ja teadustöö ühendamist.„

Mida on konsortsium praeguseks saavutanud?

„Kuna me ise ei tee teadust, ei saa me end ehtida võõraste sulgedega. Teadust teevad ikka teadlased, meie tagame selleks toe ehk infrastruktuuri. Konsortsiumi käivitamiseks ehitati Tartusse Euroopa üks modernsemaid ja kaasaegsemaid katseloomakeskuseid, kus on ka maailmatasemel laboriaparatuur. Sellele pääsevad ligi kõik teadlased, kes soovivad teostada oma teaduspõhiseid tegevusi.

Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus pole aga mitte ainult füüsiline keha, vaid eelkõige inimesed. Oleme kaasanud parimad ja kompetentseimad meditsiiniteadlased, et nad pakuksid tuge ja abi arstidele teadustöö erinevates aspektides ning just eelkõige neile, kes sellega alles alustavad.„

Saavad Siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskusest tellida uuringuid ka ravimifirmad?

„Tegeleme sellega minimaalselt. Ravimiuuring, mis tuleb Eestisse välismaalt, on väga hea infrastruktuuriga juba kaetud. Olukord on teistsugune siis, kui arst ise algatab teadusuuringu, näiteks võrdleb kahte kasutuses olevat ravimit, et kumb neist on siiski parem, efektiivsem. Akadeemiliste teadusuuringute puhul on aga seni puudunud administratiivne tugistruktuur ja siin saame küll abiks olla. Tarvidus selle järele on tõusutrendis.

Toonitaksin, et meie konsortsium on üles leitud, meid on tunnustatud, teeme koostööd väga toredate koostööpartneritega. Kindlasti ei piirdu me tegevusega oma konsortsiumi piires.  Eesmärgiks on Eestis välja kujundada koostöösõbralik meditsiiniliste teadusuuringute keskkond. Eestis kui väikeriigis on koostöö ja keskendumine esmatähtsatele teemadele äärmiselt olulised tõstes rahvusvahelist nähtavust.„

Missugust aparatuuri riiklikus siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuses kasutakse?

„Konsortsiumi partneritel on näiteks aparatuur, millega saab väga spetsiifiliselt vaadata inimeste kudesid. Võimalus on minna väga sügavale ja vaadata, molekuli tasemel, mis toimub inimese rakkudes ühe või teise haiguse puhul. Mõned aparaadid võimaldavad teha väga spetsiifilisi vereproove, mis annavad arstile lisainfot. Eesti on väike riik ja kõik aparaadid ei pruugi olla igas haiglas või ülikoolis.„

Kas konsortsiumil on kindel töötajate arv?

„Konsortsiumit juhib nõukogu. Tartu Ülikooli kui konsortsiumi juhtivpartneri poolseks vastutavaks täitjaks on professor Külli Kingo. Mina olen üksuse tegevjuht. Mitmed inimesed, tuntud arstiteadlased, on andnud nõusoleku pakkuda oma nõustamisteenust. Kaks töötajat panustavad kvaliteedi tagamisele ja kontrollimisele. Tööl on ka koordinaatorid, kes aitavad mõnd uuringumeeskonda projekti läbiviimisel.

Rääkides kaasatusest, märgiksin, et oleme avatud koostööks kõigi Eesti teadusasutuste ja raviasutuste ning biotehnoloogia firmadega, samuti Eesti riigi ja rahvusvaheliste partneritega.

Nõustamisteenust saame pakkuda igaühele, kellel mõni huvitav idee tekkinud. Näiteks tudengil, kes tegeleb materjaliteadusega, on idee, kuidas hoida paremini paigal veeni sisestatud nõela. Headele mõtetele püüame anda tagasisidet ja omapoolset nõu. „

Vaatan seinal tunnistust, mis näitab, et Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus on saanud toetust Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondilt?

„Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond on tõesti olnud meie peamine rahaline toetaja, lisaks sellele on meid toetanud Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Eesti Maaülikool. Loodan väga, et Eesti riik toetab ideed, et saaksime Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust ka järgmiseks rahastusperioodiks. Oleme väga tänulikud abi eest ka Tartu Ülikooli arengufondile.

Teadus ei saa kunagi valmis. Ei saa eeldada, et uurimistöö toob kohe tulu. Maailmas elas juba miljoneid inimesi ja kindlasti kukkus neile pähe õunu, kuid teadusliku avastuse suutis õuna kukkumise põhjal teha alles Isaac Newton.”

Vestleme nüüd teist endast, kas olete ise arstiteadlane?

„Olen lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja erialalt neuroloog. Praeguseks olen oma erialal töötanud erapraksises kakskümmend viis aastat. Huvi arstitöö vastu algas juba lapsepõlves. Põhikohaga olen töötanud kakskümmend aastat maailma suurimas kliiniliste teadusuuringute organisatsioonis, omandades väga palju tööks vajalikke teadmisi erinevatest riikidest, kultuuridest ja probleemidest.„

Kas rohkem puutute kokku sarnasuste või erinevustega?

„Eks Euroopa riigid on ikka paljuski sarnased. Meil on sarnasusi ka Ameerika Ühendriikidega. Olen kokku puutunud ka spetsialistide ja teadlastega Jaapanist, Hiinast, Lõuna-Koreast; veendunud, et kõige olulisem on meeskonnatöö ja hea läbisaamine, mobiliseerimine ja pingutamine ühiste eesmärkide nimel.

Äärmiselt tähtsaks pean elukestvat õppimist. Tänapäeval pole inimene hariduse vaatevinklist kunagi valmis. Olen astunud doktorantuuri, minu doktoritöö teema on seotud projektijuhtimise eripäradega akadeemilises kliinilises teadustöös.“

Missuguste diagnoosidega praegu neuroloogide juures kõige rohkem käiakse?

„Saan vastata erapraksises töötava neuroloogi vaatenurgast. Minu patsiendid on sageli krooniliste valudega – peavalud, seljavalud, ka radikulaarset tüüpi valud. Vahel on valuprobleemide taga viited meeleolu alanemisele, ärevushäiretele ja nii edasi. Kasuistikana olen aga diagnoosinud ka ajukasvajat.”

Märkasin teie töölaual tennisepalli.

„Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond on oma töötajate jaoks loonud parimad võimalikud töötingimused. On näiteks lauad, mille taga saab töötada nii istudes kui seistes.  Pall võimaldab aga liigutada sõrmi, et käsi arvutiga töötades kangeks ei jääks. Meditsiinivaldkond on tõepoolest edumeelne tervislike eluviiside propageerimisel.”

Küllap kestnuks meie vestlus veel, kuid Katrin Kaarnal algas järjekordne koosolek. Veel sain teada, et nädalavahetused pühendab ta oma lapselapsele.